Suutsin tegeleda ainult oma kõhuga

Tekst Maria Lepmaa

Toitumisterapeut Jaanika Tapver koges esmakordselt hilises teismeeas, et tema kõhuga ei ole kõik korras. Jaanika pidas sel ajal dieeti, mis koosnes peamiselt toortoidust, leivast ja kohupiimast. Dieediga lõpetanud, algasid erinevad seedevaevused.

„Vaevusi kogesin tegelikult juba dieedi ajal, aga siis oli fookus rohkem kaalu langetamisele.
Esialgu tekkisid kõhus teatud toitude söömise tagajärjel kerged puhitused ja paisunud kõht. Ärritavad toidud olid õunad, lihapirukad ja kama, need olid sagedased minu menüüs, kuid nende söömise tagajärjed võisid olla äärmiselt ebamugavad.

Tänaseni on meeles kinoskäik sõpradega. Eelnevalt olin söönud õunu ja joonud kama. Sel korral reageeris kõht eriti tundlikult, paisudes suureks nagu oleksin olnud lapseootel. Filmist ei mäleta midagi, ainult, et see olevat teiste sõnul üks vägev komöödia olnud. Mina suutsin tegeleda ainult oma kõhuga. Probleem oli ebameeldiv ja piinlik, ma ei rääkinud sellest kellelegi.“

Ebameeldivad kõhuvalud ja kõhulahtisus

Jaanika Tapveri sõnul harjus ta ebamugavustundega kõhus elama. Mõned aastad hiljem aga hakkasid puhitustele lisanduma ebameeldivad kõhuvalud ja kõhulahtisus. Ta pöördus arsti vastuvõtule, tehti analüüsid ja Jaanika sai diagnoosiks ärritunud soole sündroomi.

„Otsest ravi sellele ei olnud, arst kirjutas välja maohappe alandaja, mis pidi olukorda leevendama. Probleemist vabaks ma siiski ei saanud. Hakkasin taipama, et minu enesetunne sõltub sellest, mida söön. Alustasin toidupäeviku pidamisega ja tuvastasin peamised toiduained, mis põhjustasid kas puhitusi, valu ja vahel ka kõhulahtisust:
• nisu- ja odrajahust valmistatud küpsetised, hiljem ka rukkijahu;
• kama;
• kodujuust ja kohupiim;
• kapsas nii toorena kui kuumtöödelduna;
• kuivatatud puuviljad;
• arbuus, õunad ja mõnikord ka kirsid (kui sõin rohkem);
• oad ja läätsed;
• mesi.

Pärast nende toitude söömist oli halb enesetunne kõhus suure tõenäosusega garanteeritud.
Hakkasin neid teadlikumalt menüüst välja jätma. Selle tulemusena oli perioode, kus ma tundsin end väga hästi.“

Jaanika räägib, et kui juba piisavalt pikka aega oli hea olla, kaotas ta valvsuse, justkui unustades ära, mida süüa ei tohi. Nii mõnigi toit eelnevast loetelust leidis taas tagasitee tema menüüsse.

„Mitte küll igapäevaselt, aga vahel siiski, eksimused toitumises ei jäänud tagajärgedeta. Ühel hetkel oli olukord jõudnud selleni, et kui sõin probleeme põhjustavaid toiduaineid, ei läinud vaevused enam päevaga üle, vaid jäid püsima pikemalt. Justkui oleksin kogu oma soolestiku väga üles ärritanud ja maha rahunemine hakkas rohkem aega võtma. Nendel perioodidel oli tunne, et mitte midagi ei saa süüa, iga toit põhjustas valu ja vaeva.

Järeldasin, ei tohi oma kehaga sel moel mängida, kui on hea olla, siis tuleb seda nautida, mitte uuesti sobimatute toitudega tasakaalus seedimist ära rikkuda. Oli vaja teha konkreetsemad sammud ja jääda plaanile kindlaks.“

Jaanika soovis ärritunud soole kohta rohkem uurida, et saada aru, miks mõned toiduained talle probleeme põhjustavad. Ta kahtlustas, et tal on mittetsöliaakiline gluteenitundlikus, mis puudutab teraviljatooteid. Piimatoodete osas ta laktoositalumatust ei kahtlustanud, kuna jogurtit sõi ilma vaevusteta. Jaanika arvas, et kodujuust ja kohupiim on raskesti seeditavad toidud ning seetõttu tekitavad kõhus probleeme.

Õpib edasi funktsionaalset toitumisteraapiat

Jaanika omandas toitumisterapeudi eriala ja jätkab õpinguid funktsionaalse toitumise teraapia erialal, mille käigus avanes võimalus õppekava raames saada rohkem teadmisi ärritunud soole sündroomist.
„Väga hea ja praktiline oli kõrvutada enda kogetut teooriaga ja leida vastused, miks just ülalmainitud toidud mu kõhus probleeme tekitavad ja kuidas sellest vabaneda.

Mida teooria ütleb?

Ärritunud soole sündroom on levinud krooniline soolestiku häire, mida iseloomustab perioodiline valu ja ebamugavustunne kõhus, muutunud sooletalitlus ning kõhupuhitus ja pingetunne.

Ärritunud soole sümptome võivad vallandada halvasti imenduvate fermenteeruvate süsivesikute (oligo-, di- ja monosahhariidide ning polüoolide ehk FODMAP-ide) ja mittelahustuvate kiudainete tarbimine, aga mitte kõigil ärritunud soole sündroomi all kannatavatel inimestel. FODMAPid on lühikese ahelaga süsivesikud, mis ei imendu täielikult peensooles ja toidu lõhustumine jätkub hiljem jämesoole bakterite poolt. Selle tagajärjel tekivad gaasid, pingetunne kõhus, paisumine ja kõhulahtisus. Kõiki neid sümptomid koges Jaanika sageli.

Millised toiduained põhjustavad probleeme?

Ärritunud soole sündroomi võivad põhjustada kõrge FODMAPi sisaldusega süsivesikud. Levinumad:
• Kõrge laktoosisisaldusega toiduained: kodujuust, ricotta kohupiim, piim, jogurt, jäätis.
• Kõrge fruktoosi sisaldusega toiduained: päikesekuivatatud tomatid, tomatid, spargel, õunad, arbuus, mango, kirsid, pirnid, värsked viigimarjad, agaavisiirup, mesi.
• Kõrge fruktaanide ja galaktooligosahariidide sisaldusega toiduained: kapsas, küüslauk, sibul, kikerherned, läätsed, punased oad, mustad sõstrad, datlid, virsikud, nektariinid, ploomid, arbuus, kuivatatud viigimarjad, rukis, nisu, oder.
• Kõrge polüoolide sisaldusega toiduained: õunad, aprikoosid, pirn, virsik, nektariin, ploom, arbuus, mustad sõstrad, lillkapsas, magus mais, seened, herned.

Mitte kõik loetletud toiduained ei põhjusta alati probleeme, seega ei olnud ka Jaanikal vaja kogu kõrge FODMAP sisaldusega toiduainete nimekirja oma menüüst välja visata. Oluline oli välistamise teel kindlaks teha, millised toiduained talle probleeme põhjustavad ja millised mitte. Toidud, mis kutsusid Jaanikas esile ärritunud soole sündroomi, jättis ta menüüst välja.

Kui aga enamus kõrge FODMAPi sisaldusega toiduained põhjustavad vaevusi, siis on vajalik hakata pidama madala FODMAPi sisaldusega dieeti ja võtta menüüsse süsivesikud, mis seeduvad kergemini. Kuigi selline dieet toob leevendust ühele probleemile, ei ole see mõeldud pikaajaliseks toitumisviisiks, kuna välistab heale tervisele olulisi toitaineid. Madala FODMAP sisaldusega dieeti juhendavad funktsionaalse toitumise terapeudid.“

Jaanika ütleb, et ärritunud soole sündroomile ei ole otsest ravi. Seisundit saab kontrolli all hoida toitumist muutes. Üks laialt levinud on fermenteeruvate süsivesikute (FODMAP-ide) piiramine menüüs. Tema puhul on see töötanud 100%. Ta on tuvastanud oma menüüst probleemide põhjustaja, need elimineerinud ning ta tunneb ennast hästi, teadvustab samas, kui eksib, peab uuesti probleemiga silmitsi seisma.

Artikkel ilmus Kodutohter 09/20 numbris