Kevade saabudes tunneme vajadust oma keha eest taas rohkem hoolitseda. Seda seepärast, et võrreldes pimeda talveperioodiga muutub kehas hormoonide tasakaal: pimedal ajal toodab keha rohkem unehormoon melatoniini, valguse saabudes aga rohkem aktiivsuse ja heaholuhormoonina tuntud serotoniini. On aeg uuesti oma keha turgutama hakata!
5 nippi, kuidas oma keha kevadel turgutada
1. Suurenda köögi- ja puuviljade ning marjade osakaalu oma menüüs
Keha puhastusprotsessides osalevad ensüümid vajavad erinevaid mikrotoitaineid, mida leidub rohkelt marjades ning puu- ja köögiviljades.
Need toitained on järgmised:
Foolhape – rohelised salatilehed, maitseürdid, marjad, köögiviljad;
B-grupi vitamiinid – nt lehtkapsas, kapsas, banaan, petersell;
C-vitamiin – kibuvitsamarjad, petersell, paprika, astelpaju, mustad sõstrad;
A-vitamiin – porgand, bataat, mango, aprikoos, lehtkapsas, spinat, petersell;
E-vitamiin – avokaado, paprika;
Seleen – seemned, parapähkel ja oad (köögi- ja puuviljades seda eriti ei leidu);
Magneesium – kapsas, maitseürdid, lehtviljad;
Väävel – lillkapsas, brokoli, küüslauk, karulauk, redised, rukola jne.
Kui menüüs on need toitained olemas, aitab see kaasa keha puhastusprotsesside sujuvale toimimisele.
2. Lisa menüüse hapendatud köögivilju.
Hapendatud toidud soodustavad probiootiliste bakterite kasvu ja see toetab tervist alates korras seedimisest lõpetades parema enesetundega. Korras seedimine on hea tervise alus.
3. Tarbi rohkelt maitseürte ja idandeid.
Maitseürdid küüslaugu, sibula ja idanditega annavad rohkesti kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja taimseid toitaineid, mida kevadeks kurnatud keha väga vajab. Idaneid saab edukalt ise kasvatada, vaja on vaid seemneid ja idandamise purki.
4. Söö rohkem pähkleid ja seemneid.
Need on head tervislike rasvade-, valkude-, vitamiinide-, mineraalainete- ja kiudainete allikad. Päevane pähklite norm on 20-30 grammi. Rasvasid ei tasu karta ja peotäis pähkleid ei tee kedagi paksuks. Aga loomulikult ei tohi liialdada.
5. Söö kolm korda nädalas kala.
Kala sisaldab asendamatuid oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad võidelda põletike, depressiooni ja ärevusega, on head naha tervisele ja mõjutavad une kvaliteeti (oomega-3-DHA-rasvhappepuudust on seostatud vähese une hormoon melatoniini tootmisega). Hea uni on otseselt seotud meie energiataseme ja vaimse võimekusega.
Unustada ei tohi ka vee joomist
Vett on vaja toitainete jõudmiseks kõigi keharakkudeni ja selleks, et toidust meile vajalikku energiat toota. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilse ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ning on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Ööpäevane vedelikuvajadus on 30 milliliitrit 1 kg kohta. Osa vedelikust saame toiduga, teise osa peame saama vee joomisena.
Ja loomulikult – liikumine!
Regulaarne kehaline aktiivsus on haiguste ennetamise seisukohalt sama oluline kui tervislik toitumine. Liikumine on seotud ka meie vaimse tervisega. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused ütlevad: kehaline aktiivsus on igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise heaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele. Regulaarne liikumine vähendab ärevuse sümptomeid ja parandab une kvaliteeti. Kehaliselt aktiivsetel on väiksem depressiooni risk.
Energiarohket kevadet!